Teisipäevane treening sai minul üsna multisportlik ja seltskondlik. Mina eelistangi sportimist seltskondlikult, sest ega mina enam tippsportlaseks ei hakka ja seega liigutan end ikka ainult hea emotsiooni ja enesetunde pärast.
Treeningplaani järgi oli täna kavas jõusaal. Eks see on ka vaid nimetus. Tegelikult mind suviste ilmadega jõusaalist ikka ei leia. Kõik harjutused saan koduste vahenditega tehtud. Näiteks harjutuses "lennutamine kõrvale" kasutasin kahte suurt haamrit raskustena. Kõhule ja seljale saab teha harjutusi väga edukalt A tähe kujulise aiapingi vahel jne. Niiet varvaste vahel kõdistasid murulibled ja turjal vana roostes kang, emotsioon 10 korda parem kui teha sama harjutust umbses jõusaalis.
Soojenduseks jõuharjutustele osalesin koos oma meeldivate kolleegidega rat race-il. Rena, meie tubli sekretär, helistas ja ütles esmaspäeva õhtul: "Taavi homme oled kell kolm Raekoja platsil." Jooksule eelnes tubli soojendusvõimlemine, millest mina kui aeroobikatreeneri poeg eeskujulikult osa võtsin. Selline heategevuslik naljajooks ajas selja piisavalt higiseks, et särk läks õhtul pessu, aga suurema treeninguna, nagu soojendus jõuharjutuste jaoks, seda ikkagi võtta ei saa.
Niisiis kui olin oma heategevusliku panuse andud, läksin kiiruga koju jõuharjutusi tegema. Seeria jäi küll pooleli, sest tuli juba haarata jalgratas ja minna, nagu lubatud sai, Pirita randa suvevollele. Suvevolle oli vahva! +1 ürituse korraldajatele. Meie loositud võistkond sai mängida 7 mängu. Viimaseks me ei jäänud, aga jaatav vastus esitatud küsimusele, kas see kuulus Oliver Lüütsepp on sinu sugulane, mind paremini mängima ei pannud :)
Kõrval oleval pildil mina, MiG ja Mihkel, osalesime kõik suvevollel, loosiga sattusime Mihkliga samasse tiimi.
Innustasin ka Carlost minema Võrus suvevollele. Minu küsimuse peale kuidas temal läks, ta endiselt vastanud pole vaid hakkas selle asemel hoopis midagi jopedest rääkima.
Innustasin ka Carlost minema Võrus suvevollele. Minu küsimuse peale kuidas temal läks, ta endiselt vastanud pole vaid hakkas selle asemel hoopis midagi jopedest rääkima.
Võrkpallimängud kestsid kella poole üheteistkümneni, siis hüppasin taas ratta selga ja vurasin tagasi koju. Lõpetasin õhtuhämaruses oma pooleli jäänud jõuseeriad ära ning läksin pessu, sööma ja magama. Kell oli selleks ajaks juba pool üks öösel. Hommikul olid mõned kohad sellisest multispordist juba minu teisel treeningpäeval veidi kanged. Peaasi et üle ei pinguta.
Lugu:
Tänane lugu tuli meelde kohe ilmast tingitult. Ilm on paadirallil meie jaoks väga määrava tähtsusega, täpsemalt temperatuur ja päikesepaiste. Alla 15kg paadid on nii õrnast materjalist, et sooja käes venivad märgatavalt. Kui on sillerdav päike ja väga kuum ilm, siis stardis on kummipaat, kui steroide täis kulturist, aga vette pannes tekib tunne et auk on sees. Õhk kummipaadi sees tõmbab meeletult kokku. Tegelikult mitte just niipalju õhk kui selles sisalduv veeaur. Seega on ülioluline, et kummipaat oleks seest täiesti kuiv. Oleme kasutanud paadi pumpamiseks ühel aastal ka mitte tavalist niisket Rõuge suveõhku, vaid balooniga kohale toodud lämmastikku. Nimelt balloonis olev lämmastik on eriti kuiv ning lämmastiku ruumala muutub temperatuuriga oluliselt vähem kui õhk. Samas tol aastal lõhuti meie paat stardis ära. Eks sellest kõigest lähemalt järgmisel korral.
32 päeva aeruplaksuni..
