Ühistreening Suurjärve kaldal

Täna lõuna ajal läksin rattaga vuram. Sõitsin mööda Rõuge Rattamaratoni rada ja mulle väga meeldis. Hea meelega osaleksin sellel võistlusel ja kellel võimalus on, siis kindlasti soovitan.


Paadiparanduseks vajalikud tarvikud

Pärast üsna väsitavat pea kolmetunnist rattasõitu läksin ja otsisin garaažist välja vana hea Colosseus paadi, millega oleme tulnud Paadiralli võitjaks. Paikasin paadil olnud kaks auku selleks kõige paremini sobiva teibiga, milleks on aurutõkkekile teip. Leiate selle näiteks rautakesko poest. Sobib ka tesa teip, aga ka see profi seeria oma on täitsa OK.

Loomulikult on oluliselt kindlam augule lapp peale liimida, selleks soovitan kasutada Bison rubber liimi, vaieldamatult hetkel kõige parem liim, mis leitav.

Kui paat juba õhku pidas, siis seadsin sammud Eesti sügavaima järve kaldale, kus mind ootasid juba Paadiralli noored huvilised. Huvilisi oli kokku 7. Viis nendest lähevad sel aastal esimest korda Paadirallile. Võib olla oli minu antav info nende jaoks kohati veidi üleliigne, aga nüüd on neil selge aimus, kui põhjalikult on võimalk padiralliks valmistuda. Loodetavasti jätavad mõne põhitõe meelde ja seeläbi on rõõm pärast vaadata, kuidas õigesti sõidetakse.

Peale põhjalikku teooria osa läksime ka järvele. Õppisime kiirelt vette minekut, paadiga jooksmist, sõudmist, omavahelist koostööd, paadis paiknemist jne. Loodan, et huvilised jäid minuga rahule ja see annab neile indu juurde saada pikaajaliseks paadirallitajaks. Minu tervitused teile ja jõudu harjutamiseks. Ning kui teil või teistel on tekkinud küsimusi, siis siia samasse blogi alla saate julgelt kommentaari jätta ja ma vastan neile.
 

Täna oli väga tore päev ja see annab mulle endalegi indu juurde!

Ühistreeningu teooriaosa, tausalt tublid noored Paadirallitajad usinasti kuulamas

Lugu: Õige paadi otsingul. Osa 2

Ostsime endale paadi Colosseus 1+1. Vormilt ja kujult väga hea paat ja ise olime juba väga rahul, aga 1 päev enne paadirallit tuli Rõugesse minu väga hea sõber Erkki, kes küll tänaseks jälgib võistlusi paremast paigast, aga suur paadiralli entusiast oli ta kindlasti. Tema oli soetanud paadi Colosseus 3 ja no see liikus võrreldes meie paadiga ikka imelise kiirusega. Testisime seda järvel ja paadiralli distantsi peale tegi see erinevust juba 2 minutit!, mis on väga müstiline vahe. Seega ei tulnud meil kõne allagi minna starti paadiga, mis on juba enne starti lubamatult aeglane, kuna mõlemad olime füüsiliselt väga heas vormis.

Siis otsisime ja helistasime terve eesti läbi, alates maaletoojast ja lõpetades Türi kaubamajaga. Paari colosseus 2 ja 3 olid igalt poolt otsas. Siis võtsime oma kajakk tüüpi paadi, mis liikus colosseus 3 paadist küll veidi aeglasemalt, aga vahe oli talutav. Järgnes võit. Teiseks jäid kuulsad vennad Saarepuud ja paadiga Colosseus 3! Vahe oli meil enam kui kaussjärve pikkune. Finišis olid küll Saarepuud väga ärevil ja käskisid kohtunikel meie paati mitu korda üle mõtte, et ehk ei vasta see ikka reeglitele, aga kõik oli õige! Seejärel muudeti taas reegleid ja meie ajaloo kõige hinnalisem paat oli jäädavalt keelatud.
 

Colosseus 2+1 - väga hea paat Paadiralliks

Järgmiseks aastaks soetasime endale juba varakult paadi Colosseus 2. Sellel paadil on keskel ka risti üks õhusektor, mis takistab paadil laiali vajumas ja kuna nööridega paati kokku tõmmata ei tohi, siis soovitan kõigile Paadiralli sõpradele seda paati - on hea paat! Tol aastal sõitsime antud paadiga, kuid juba stardis sõitsime mingi roika otsa ja põhi läks tühjaks. Jões sõitsime mingi toki otsa ja kõige suurem sektor läks tühjaks, seega oli meil kummipaadis vaid 33% õhku sees. Kuid nagu ütlesin, on see väga hea paat. Pidime sõitma selliselt, et üks on täitsa ees ja teine käitsa taga, samuti põlved hästi laiali. Kõik muud asendid oleks kummipaadi vajutanud kortsu ja vesi oleks kõik üle ääre sisse tulnud...

Uskuge või mitte, aga me võitsime selle paadiralli! Esikolmik oli 10 meetri sees. Ja miks meil see õnnestus?  Kuna meil oli ülihea füüsiline vorm ja suurepärane paadivalitsemine ning omavaheline koostöö. Too aasta pani lukku kiibitsejate suud ja tegi vägagi selgeks fakti, et paat pole üldse oluline Paadirallis. Paat ei sõida, sõidab mees! 

Siia lõppu toon ühe huvitava edasiarenduse veel. Selle idee andis mulle minu isa ja ta võttis eeskuju, ma arvan, jalgratta kingadest. Nimelt need võimaldavad teha tööd ka jalga üles tõmmates, mitte vaid alla surudes. Seega meie paigaldasime aerude külge kummid, mis kinnitusid paadi tagaserva. Sel ajal kui toome aeru ette, teeme tööd kummi pingutamiseks ja kui aer on vees, siis aitab kumm meil vees aeru lihtsamalt tõmmata.

Idee oli väga vahva ja teoreetiliselt tõhus, aga reaalset võistluskogemust sellega meil pole. Kuna sel aastal olime stardis kõrvuti vendade Tootsidega, keda ka siinkohal tervitan (nooremaga käisin koos kaitseväes ja vanem on Rõuge vallavanem). Mõlemad mehed on väga head Paadirallitajad, aga olid võtnud miskil imelikul kombel starti kaasa vineerist aerud... Kui üldse midagi, siis need peaksid olema kindlasti keelatud! Nimelt nii kui stardipauk käis ja vineerist aer käes välkus oli meie paat pealt poolt sisselõikega purustatud. Kaussjärvest välja tulles keerasime kohe paadi teist pidi, sest olime veendunud, et paadi purunemises oleme ise süüdi ja oleme sõitnud mõne roika otsa ja vaatasime kogu paadipõhja läbi, kuna kiire paik oli mul vesti alla kinnitatud, aga auku ei kuskil. Hiljem kodus peakaamera videolt on näha hetk, kui vineeraer meie paadi purustab, niiet sinna ka meie suurepärane kummidega aerude debüüt ka jäi.

28 päeva aeruplaksuni..

Haanja suusarajad ning CEP sokid

Eile egin treeningplanis väikese vangerduse. Vahetasin ära reede ja laupäeva. Reede õhtul jõudsin Võrumaale ja kuna õhtu oli juba käes, otsustasin rattasõidu asemel jooksma minna. Tegin Haanja suusaradadel koos oma kalli abikaasaga, kellel muide on ka Paadiralli võiduaer aastast 2010 kodus olemas, 45 minutit jooksu ja 30 min staatika harjutusi peale. 

Panin jalga uued CEP sokid. Olin nende suhtes üsna umbusklik, aga joostes tundusid jalad tõesti mõnusalt kerged.   Peaks järgmine kord jooksma minema ühes jalas tavaline ja teises CEP sokk, aga hetkel olen küll arvamusel et ostan ka cep säärised.

Pärast jooksmist tegin staatikat, mis oli hetke vormi arvestades päris raske, aga sain kõik plaanijärgselt tehtud. Mootorratturi asend, mida kaitseväes nimetati ka puhkeasendiks, oli ikka paras katsumus. Staatika ajal tundsin kuidas labajalad hakkavad surisema, aga kui taipasin cep sokid jalast võtta, läks see surisemine üle. CEP sokid on küll mõnusad jooksmiseks aga hiljem staatika harjutusi tehes tasub need jalast võta.

Täna lähen keskpäevast Rõuge Rattamaratoni radadele sõitma, kes on siin piirkonnas ja ratas olemas, siis soovitan teil end homsele rattamaratonile kirja panna, mina olen stardis :) Jah see viimane väide on täitsa õige, aga starti ma ka jään, nimelt teeme otseülekannet rattamaratonist.  Täna kell 17:00 toimub Carlose välja reklaamitud Paadiralli ühistreening Suurjärve kaldal, olge kohal!

Lugu: Õige paadi otsingul. Osa 1

Proloog: Paadirallil kõrge koha saamiseks on kõige kõige olulisem väga hea füüsiline vorm. Teiseks on oskus paadiga sõita ning teha seda ökonoomselt ja kiirelt. Siis tuleb väga oluline komponent - koostöö ja kokku sobimine oma paarilisega. Seejärel tuleb õnn, fänniklubi, ilm, tähtkuju ja veidi tühja maad ning siis tuleb alles õige kummipaat.

Alustame siis selgitusi tagant poolt ette ning alustame sõiduvahendist. Viimasel kolmel aastal on reeglitega keelatud mitmed "huvitavad" paadid. Tegelikult näeb täna stardis väga palju keelatud paate. Näeb eest ja tagant teravaid, 1:3 laius - pikkus suhet rikkuvaid vanu vene kummipaate, samuti näeb ka tugevdatud plastikpõhjaga paate, mille vees ujuvus on suurepärane, aga tegelikkuses pole tegemist enam täispuhutava paadiga. Samuti näeb väga palju seda, et kummipaate tõmmatakse nööridega veidi sobivamaks, et servad ära ei vajuks jne. Ühelt poolt saan ma korraldajatest aru, et võistlus tuleks muuta kõigile võrdsemaks. Samas tuleks võtta selge suund, kas lubada kõik täispuhutavad paadid ja reegleid leevendada, või jälgida reeglitest kinni pidamist ja mitte lubada starti paate, mis pole traditsioonilised pehmed kummipaadid ja kitsamad kui 1:3 küljesuhtega. Meie soovitusel on tänastes reeglites 5 punkti ja lisaks 3 punkti, mis on tehtud meie vastu, kuna ühel aastal osalesime kitsa kummipaadiga.

Lugu: Alguses määras kummipaadi valiku selgelt hind ja odavalt sai kätte vaid kerge ja õhukese kummipaadi. Kergete laste puhul, nagu meie, toimis see väga hästi.
Seejärel soetasime juba veidi suurema kummipaadi kuna mida vähem kummipaat vette vajub, seda kiiremini ta liigub. Suure paadiga tekkis meil probleem, et sooja silma ja suure õhusurve käes see paisus meeletult ja me ei näinud enam üle paadi serva kuhu me üldse sõidame ja kui oli vastutuul, siis liikusime rohkem tagasi kui edasi :)  Tänagi võib näha neid paate, mis on paganama sureks puhutud ja sellega sõidetakse tagumine ots ees.

Pika paadi puhul tuli probleemiks see, et paat vajus keskel läbi, sõitsid nagu suur V täht. Selle vältimiseks proovisime kõiksugu lahendusi. Näiteks panime kummipaadi sisse plastikust plaate, et koormust ühtlaselt jaotada. Veel proovisime erinevaid toru-raam süsteeme jne. Kõigi nende miinuseks tuli asjaolu, et seda on pea võimatu kummipaati nii kinnitada, et see suures võistlusmöllus lahti ei tule.

Seejärel ostsime järgmise paadi, mis on tänagi palju levinud FishHunter 250. 280 mudel on kindlasti parem, kui keegi seda soetama hakkab. Antud paat on väga vastupidav, jäik ja mõnus sõita. Seda on küll veidi ebamugavalt rakse mööda maismaad tassida, aga kui tagumine serv põhja alt teipida, siis saab seda edukalt lohistada enda järgi. Muidu on tegemist väga väga hea paadiga, aga meie sõidustiilile, kus sõitja asub paadi põhjas, mitte serval, on antud paat liialt laia küljesektoriga.

Selle järgnes kajakk tüüpi kummipaadi soetamine, antud paadi võlu peitub tema põhjas, mis on ühtlane eest taha, mitte et teki keeriseid põhja alla. Samasuguse põhjaga on ka täna keelatud tugevdatud plastikraam-põhaga paadid, aga need on siimaani vähemalt starti lubatud. Nimetatud kajakk tüüpi kummipaadiga tulime teisele kohale. Selle vastu esitati ka ajaloo esimene protest, kautsioniga 500 krooni. See näitab, et võistluses on ikka särtsu ja siinkohal tervitangi meie tublisid konkurente ja samuti paadiralli entusiaste perekond Laine-sid. 
Järgmisel aastal oli nimetatud paat keelatud. Ühel aastal pärast seda juhtumit läksime samuti selle paadiga võistlema, aga seda siis juba olude sunnil, kuna paati polnud lihtsalt kuskilt saada.

Jätkub...

28 päeva aeruplaksuni..