1. juuni 2015

Esimene treening

Öeldakse, et iga algus on raske, võiks arvata et nii on ka minul, kuigi tuli välja et hoopis vastupidi.
Täna polnudki vaja end jooksurajale sundida, vaid läksin sinna suurima rõõmuga, sest minu väga väga (lisan nüüd ühe väga veel, kuna suuresti tänu temale üldse postitused teieni sellisel kujul jõuavad) hea sõbranna - MiG - oli mind juba rajal ootamas.
Täna jooksime üheskoos Harku terviserajal. Olen seal käinud ka mõned aastad tagasi jooksmas, aga sel korral keerasin pearajalt kõrvale ja jooksime mööda väiksemaid metsateid ja tuleb tunnistada, et see küllaltki igavate pikkade sirgete ja lameda profiiliga piirkond sai minu jaoks hoopis teise tähenduse. Niiet kõik, kes sinna jooksma lähevad, julgustan teid keerama juhusliku väiksema raja peale metsa ja lustima mööda kauneid männiluiteid.
Kuna täna pulsikella polnud, siis võtsin tunde järgi ja kui tunne ei valeta, siis oli pulss täna päris kõrge, niiet treenitus andis tunda. Metsarajale jäi ka väike jõulinnak, kus tegime 25 korda kõhule, triitsepsile ja mõningased lõuatõmbed ning jooksime edasi. Joostud sai täna täpselt plaani järgi 60 minutit + jõulinnakus veedetud minutid.
Kuna kella polnud, võtsin kaasa telefoni ja nagu moodsatel liibuvatel treeningriietel kohane, pole seal taskuid ning pistsin telefoni varukasse - hiljem selgus et telefoni oli läinud üle araabia keelele ning oli helistanud välja kümme kõnet :)
Homme plaanin minna enne plaanijärgseid jõuharjutusi Piritale rahvavolle etapile, harrastajad tulge kohale: https://www.facebook.com/rahvaliiga

Lugu:
Selle sama kirju paadiga, millega elu esimesest Paadirallist osa võtsime, läksime võistlema ka mõned aastad hiljem, kuna puudus sobilik paat. Kahjuks oli aastatega paat oma tugevust kaotanud ja see rebenes esimesel pumpamisel. Meie tiimis olen mina paadiparandusekspert ja parandasin rebenenud koha järgmiseks päevaks ära. Meil on kombeks oma võistluspaat pumbata täis alles eelmisel õhtul enne võistlust ja siis, kui on augud, need ära parandada. Kasutan sõna võistluspaat, sest valdavalt on meil üks paat 2 aasta kohta, seega on meil neid paate päris palju kogunenud :).
Igaljuhul tagasi kirju paadi juurde. Nimelt läks see võistlusel katki ja enamus osa suurjärvest me ujusime finišisse, tulemuseks katkestamine.
Aga selle paadiga tuli meil veel hiljem tõsine plaan lasta paat täis makrofleksi, siis oleks ta ujuv ja kui kate peaks rebenema, ei juhtuks paadiga midagi. Samuti oleks paat meeletult jäik, mis tagab hea kiiruse vees. Matsime selle idee siiski maha, kuna vahtu oleks läinud liialt palju ja paat oleks tulnud meeletult raske. Tänaseks on muidugi ka reegleid täiendatud, niiet ärge seda ideed rakendage.
Ajaloolise faktina ka see, et hiljem vedeles see paat oma veel ühe õhku täis tsooniga pettunult meil küüni ees ja Oliver sõitis sellest öösel autoga kogemata üle nii, et see läks pauguga ribadeks. Sellest paadist saime endale häid paadiparanduspaiku veel mitmeks aastaks ja need paigad on meid kandnud ka esikümnesse kui mitte kõrgemale, ehk et pole halba ilma heata :).

veidi vähem kui 33 ööpäeva aeruplaksuni..

Treeningplaan - 1. nädal

Kas minu paarimees Oliver on Eesti võrkpallikoondise suure edu tõttu võtnud nädala alguses puhkuse ja telefoni välja lülitanud või luges ta minu esimest postitust ning on hetkel hoopis Ülikooli raamatukogus lugemas raamatut "Kuidas treeninda jutmehi", sest ilmselgelt pole tal tihti vaja treenida neid, kelle suurem huvi on teha võistlusest otseülekannet, kui saavutada hea tulemus.
Hoolimata sellest, et Oliver mulle täna treeningplaani ei saatnud, saan tema juhiste järgi ikkagi alustada. Nimelt võtan aluseks 2011 aastaks tema poolt tehtud kava. Kõigepealt, et kavast aru saada, peate teadma enda pulsivahemikke.
Minu pulsisageduste vahemikud aastal 2011:  PVI  -140, PV -155, EV 155-170, SV 170-...
169 lööki minutis oli minu piir, millest üle minnes läksin anaeroobsesse. Selle piiriga ongi SV vahemiku piir paika pandud. Sealt alla on vahemikud vastavalt 15 lööki üks vahemik. Endale heaks indikatsiooniks on see, et olete vahemikus PV, kui saate jooksu ajal vabalt jutustada. EV tsoonis olete siis, kui on veel võimalik rääkida ja SV tsoonis, kui rääkimine on juba ebamugav. Täna võtan pulsivahemikud kindlasti -10 lööki igas vahemikus.
Ja algava nädala treeningplaan:

Esmaspäev: Jooks 1:00 PVI
Teisipäev: Jõud
1. Soojendus 10 min jooksu
2. Kerge võimlemine, venitus 2-3 min
3. Õlad. Lennutamine kõrvale 2x15 (1-2 kg)
4. Õlad. Lennutamine taha 2x12 (1-2 kg)
5. Triitseps. Hantli või kettaga kukla tagant 3x15 (sobiv raskus) küünarnukid vastu keha, ülalt alla tõmme
6. Jalg ja tuhar. Väljaastesammud ette 2x15+15 (20 kg kang turjal) Jälgi kehaasendit!
7. Jalg ja tuhar. Väljaastesammud kõrvale 2x15+15 (20 kg kang turjal) Jälgi kehaasendit! 
8. Jalg reielihased ja tuhar. Kükk kangiga 3x20-16-12 (tõusev raskus) Selg sirge, vaade ette!
9. Jalg säärelihas. Trenažöör säärepink 3x15 (sobiv raskus)
10. Kõht 3x20 (10 kg)
11. Küljed. Külili jalgade tõstmine 3x20+20 Õlad, puusad, jalad ühel joonel!
12. Selg. Seljapink ülakeha tõsted 3x20 Lase keha võimalikult alla!
13. VENITUS 
Kolmapäev: Jooks 1:00 PV
Neljapäev: PUHKEPÄEV
Reede: Jalgratas 2:45 PVI
Laupäev: Jooks 0:45 PV + staatika 0:30 (puhkepausid ca. 1 min)
1. 2x3 min krossisõitja asendis, poolkükis, käed sirutatud ette, selg sirgu
2. 2x1 min plank, küünarvartel ja varvastel toenglamangus, keha pulksirge
3. 2x2 min selili, põlved kõverdatud võimalikult keha lähedale, käed kõrval, tõstad puusad maast üles, toetudes õlgadele ja jalalabadel, et keha oleks põlvedest kuni õlgadeni pulk
4. 2+2x45 s, küljel, toetudes küünarvarrele, tõstad puusad maast lahti, nn. keskasendisse (keha pulksirge), stabiilse asendi saavutades tõstad ühe jala natukene üles
5. 2x45 s, kätekõverduste allasendis
Pühapäev: PUHKEPÄEV

Nagu lubatud, siis iga posituse alla räägin mõne nipi või loo.

Lugu:

Alustame ikka algusest. Aastal 2002 osalesime elus esimest korda Paadirallil, mõlemad olime siis 15. Esimene kogemus: Kerge kummipaat on oluline eelis. Kummipaat üle 15kg on selgelt liiga palju. Eks kummipaadist jõuan rääkida ka veel hiljem pikemalt. Aga teine õppetund - püsi kummipaadis! Nagu ka kõrval olev pilt ilmestab, siis enne seda viimast kraavi hüüdis Kersti meile, et kraav on sügav, mina kuulsin seda ja hüppasin paati, Oliver aga ei kuulnud ja ise arvas, et mis see väike oja siis ikka läbi astuda on ning sai hoolega veel enne lõppu ujuda ning roostikuga võidelga. Eks see ole ka tema näost näha :)

Paadi soetasin koos vanaisaga Võrust paar päeva enne Paadirallit. Võistluses saime koha teise kümnesse, täpne info hetkel Carlosel kontrollimisel. Igaljuhul sealt meie esimene õppetund.

33 päeva aeruplaksuni..