Rahvatriatlon ja jaanipäevanädal

Musta pori näkku - pärast rattasõitu

Reedel käisin, nagu lubatud, Nõmme rahvatriatlonil. Jalgrattaga mul kõige paremad lood pole, nimelt mu ratas väga hästi ei veere. Välimusel pole rattal viga, jätab hea mulje, aga kui mäest alla metsas käinud marjalised mööda vurisevad, siis tekib väike tunne küll, et miski pole siin õige :)

Igaljuhul peale tööpäeva lõppu tõttasin ratta järgi ja sõitsin soojenduseks Nõmmele kohale. 10 minutit enne starti hakkas vihma kallama kui oavarrest. Kui enne seda oli suure rahvamassi keskel üks väike telk, siis vihma korral mahutas see väike telk kõik võistlejad kenasti enda alla. See annab  aimust, et võistlejaid väga palju polnud - kusagil 50 ringis, ma pakun.
Kuna esimene ala oli külmas vees ujumine, siis mina väga vara starti ei kippunud. Vihm lõppes peagi ja veidi hilinenud stardiga sai põnev võistlus alata. Ujumine oli paras mürgeldamine, palju rahvast väikeses basseinis.

Vahetusalasse jõudsin veel üsna hea emotsiooniga, vahetusalas läks mul sel korral ikka üsna kaua aega ja kui lõpuks rajale sain oli MiG mul kohe kannul. MiG-l oli aga probleeme rattaga ja ta jäi kohe maha, hiljem rääkis et tal läks mitu korda kett maha, niiet ta sai ka võistluse käigus väikest viisi rattamehaanikuks. Rattatee, mis vihmast läbi vettinud pinnasrada polnud just sõbralik. Sain üleni poriseks, pool sõidust sõitsin üks silm kinni, sest valdavalt oli silm lihtsalt pori täis. Kõige suuremat mõnu sõidust ei tundud ja maksimaalne pingutus rattal jäi tegemata, seda näitab ka pulsigraafik.
Kui jalgrattasõidul minust paljud möödusid, siis joostes sain mitmed kohad taas parandatud. Igaljuhul lõppemotsioon oli super ja võin vaid kinnitada vana tõde - parim treening on võistlus!

Pulsigraafik Nõmme rahvatriatlonil. 100m ujumist 12km ratast 3km jooksu.

Laupäev möödus mitte just eriti sportlikus vormis. Pühapäeval sain 10 000 sammu ikka täis, aga spetsiaalset treeningut ei teinud.
Esmaspäeval olin seevastu taas sportlik. Käisin Eesti kõige suurema suhtelise kõrgusega mäel silkamas. Kokku sai metsas ja mõnes lõigus ka võsas ragistatud tunnike. Peale mida tuli minna Varbusele kontsertlile. Treening ja aktiivne puhkus peab käima käsikäes. Hea muusika saatel tantsu lüües ja poole ööni lõkke ümber laule laudes sai mul sel päeval üle 20 000 sammu tehtud.

Jaanilaupäeval läheme Oliveriga paadiga järvele, teeme 30minutit paaditrenni, ega kauem ka võistlusel ei tahaks sõita :P Harjutame koostööd ja paadiga sienemist ja välja tulekut. Eks tõmbame täna ka kontrollaja, meil on kindel vahema Ratasjärves, mis annab meile aimust meie hetkevormist.
 

Lisan siia ka järgnevate päevade treeningplaani:

Kolmapäev: Aktiivne puhkus :) või väike Plaani niitmisvõistlus.

Neljapäev: Jooks 1:00 PV

Reede: Sõudeergomeeter (igal viiendal minutil 1+1min külgede peale) 0:45 PV I,

staatika 0:20

1. 2x1 min plank, küünarvartel ja varvastel toenglamangus, keha pulksirge

2. 2x2 min selili, põlved kõverdatud võimalikult keha lähedale, käed kõrval, tõstad

puusad maast üles, toetudes õlgadele ja jalalabadel, et keha oleks põlvedest kuni õlgadeni pulk

3. 2+2x45 s, küljel, toetudes küünarvarrele, tõstad puusad maast lahti, nn.

keskasendisse (keha pulksirge)

Laupäev:  Jooks 0:30 PV, lõigud 4x2min (puhkus sörk 2 min) EV-SV, jooks 0:15 PV I,

ÜKE 0:15

Pühapäev: PUHKEPÄEV

Curly Stringsi kontserdil drooniga õhukaadreid tegemas 

Lugu:

Jaanipäeva puhul ka vastav lugu. Paadiralli on tihtilugu minu jaoks kui teine jaanipäev. Jaanipäevaks tuleb suguvõsa kokku ja tehakse lõket ja ollakse muhedad, aga kuna tavaliselt sajab vihma, siis väga mõnus suve nautimine see just pole.
Paadiralli seevastu toimub 90% sellisel ajal, kui päike särab ja on suve parim ilm. Paadiralliks tulevad sõbrad Rõugesse kokku ja tegemist on kui tõelise pidupäevaga. Õu on toredaid noori täis, mängime palli, käime ujumas, päevitame, grillime ja naudime üht mõnusat suve nädalavahetust. Paadirallil osalemine on ka meil Oliveriga seetõttu lausa kohustuslik, kui sõbrad tulevad kokku, siis meie peame neile ka ju etenduse ikka andma ja igal aastal oleme seda ka teinud. Kas oleme esikümnes või on paat katki. Mõlemal juhul jätkub meil emotsioone veel mitmeks päevaks ja neid lugusid veel mitmeks aastaks :)

Mina olen arvamusel, et selleks, et paadrialli oleks nauditav, tuleks veeta meeldiv nädalavahetus Rõuges. Paadiralli olgu osa sellest. Tulla kohale enne starti ja pärast koju minna pole pooltki see, mis ta olla võiks.

11 päeva aeruplaksuni..