Teisipäeval täitsin usinasti treeningplaani. Istusin üksluiselt ergomeetri taga ja sikutasin. Ainus põnev asi selle juures oli, et Eliis helistas ja viimased 5 minutit läksid jutustamisele. Pärast küll tõmbasin mõni minut intensiivselt, aga kui ikka aeg saab ümber, siis on ta ümber ja tuleb ära pessu minna. Kui saaks ergomeetri sõidu ka veidi põnevamaks teha, oleks vahva küll.
Kolmapäeval ehk täna, käisin eeskujulikult tervisejooksul, tegin taas 2 ringi, et tunnike kokku saada. Täna oli jooksmine Sütiste pargis, ei arvanudki, et see nii suur on. Jooksu lõppedes läksin ja registreerinsin ennast Nõmme rahvatriatlonile, see toimub juba sel reedel algusega kell 18:00. Kutsun kõiki teid ka seal osalema, MiG oli juba nõus ning tema sai ka täna juba kirja pandud, Jarkko veel mõtleb. Hommikul püüdsin Oliveri kätte saada, et teda ka kutsuda, aga ta ei võtnud vastu, aga usun et tal on kindlasti mõni osav vabandus varuks, et mitte tulla :P Igaljuhul tulge kohale ja võtame mõõtu triatlonis !
Kolmapäeval ehk täna, käisin eeskujulikult tervisejooksul, tegin taas 2 ringi, et tunnike kokku saada. Täna oli jooksmine Sütiste pargis, ei arvanudki, et see nii suur on. Jooksu lõppedes läksin ja registreerinsin ennast Nõmme rahvatriatlonile, see toimub juba sel reedel algusega kell 18:00. Kutsun kõiki teid ka seal osalema, MiG oli juba nõus ning tema sai ka täna juba kirja pandud, Jarkko veel mõtleb. Hommikul püüdsin Oliveri kätte saada, et teda ka kutsuda, aga ta ei võtnud vastu, aga usun et tal on kindlasti mõni osav vabandus varuks, et mitte tulla :P Igaljuhul tulge kohale ja võtame mõõtu triatlonis !
Lugu:
 |
| Täiesti teemaväline pilt :) aga kuidas neid ikkagi 3 on? |
Täna kirjutan sellest, kuidas me hakkasime kandma plaskusid rinnal.
Esimesel kahel aastal polnud meil midagi joodavat kaasas. Siis aga tekkis joogi järgi ikkagi vajadus. Enne starti jõime eeskujulikult ja kuna tavaliselt on lõõmav suvepäev, siis vedelikku tuleb tarbida palju.
Alguses võtsime paati spordijoogi pudeli, see aga kippus ära kaduma ja ette jääma. Eriti esimestel järvedel, kui sahmerdamist palju.
Hiljem tekkisid meil jootmispunktid. Tavaliselt oli see pärast ratasjärve ja siis hiljem pärast suurjärve. Korraldajate poolt on joogipunkt valg- ja liinjärve vahel. Hea koht, kuna see on ainus lõik, kus rahvast vähe ja siis korraldajad on sinna punkti teinud. Tublid, mulle meeldib. Aga kuna joostes ei saa normaalselt juua, pead ikka kas kõndima hakkama või veidi sammu muutma. Samuti on joostes ühes käes paat ja teises aer.
Nii tuli meil alguses mõte panna sellised suured joogitopsid pähe, nagu telekast nähtud usas spordipublikul. Seejärel aga katsetasime, et ei peagi gravitatsiooni jälgima, üsna mugav on juua ka kõrrest imedes, saab täiesti piisavalt vedelikku kätte. Siis võitsime kapist mõned plastikpudelisse villitud pruunid joogid ja vahetasime sisu spordijoogi vastu välja. Korgi sisse tegime augu, millest pistsime plastikkõrre läbi. Mõni aasta oleme kasutanud ka elektrikaabli rüüsi ja muid käepäraseid vahendeid. Igaljuhul teibime lapiku omale päästevesti külge ja kõrs ulatub suu kõrvale selliselt, et ilma suurema pingutuseta saab paadiga sõites juua. Kuna antud lahendus end igati õigustas, kanname praeguseks neid juba nagu traditsioonilisi elemente enda küljes, ilma milleta naljalt starti minekut ei ole.
Esimesel kahel aastal polnud meil midagi joodavat kaasas. Siis aga tekkis joogi järgi ikkagi vajadus. Enne starti jõime eeskujulikult ja kuna tavaliselt on lõõmav suvepäev, siis vedelikku tuleb tarbida palju.
Alguses võtsime paati spordijoogi pudeli, see aga kippus ära kaduma ja ette jääma. Eriti esimestel järvedel, kui sahmerdamist palju.
Hiljem tekkisid meil jootmispunktid. Tavaliselt oli see pärast ratasjärve ja siis hiljem pärast suurjärve. Korraldajate poolt on joogipunkt valg- ja liinjärve vahel. Hea koht, kuna see on ainus lõik, kus rahvast vähe ja siis korraldajad on sinna punkti teinud. Tublid, mulle meeldib. Aga kuna joostes ei saa normaalselt juua, pead ikka kas kõndima hakkama või veidi sammu muutma. Samuti on joostes ühes käes paat ja teises aer.
Nii tuli meil alguses mõte panna sellised suured joogitopsid pähe, nagu telekast nähtud usas spordipublikul. Seejärel aga katsetasime, et ei peagi gravitatsiooni jälgima, üsna mugav on juua ka kõrrest imedes, saab täiesti piisavalt vedelikku kätte. Siis võitsime kapist mõned plastikpudelisse villitud pruunid joogid ja vahetasime sisu spordijoogi vastu välja. Korgi sisse tegime augu, millest pistsime plastikkõrre läbi. Mõni aasta oleme kasutanud ka elektrikaabli rüüsi ja muid käepäraseid vahendeid. Igaljuhul teibime lapiku omale päästevesti külge ja kõrs ulatub suu kõrvale selliselt, et ilma suurema pingutuseta saab paadiga sõites juua. Kuna antud lahendus end igati õigustas, kanname praeguseks neid juba nagu traditsioonilisi elemente enda küljes, ilma milleta naljalt starti minekut ei ole.
17 päeva aeruplaksuni ..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar