Tean, et on maru keeruline trenni teha, kui pole selget plaani silme ees. Võite mulle teada anda, kes ja kuidas oma esmaspäeva sisustas.
Mina tegin esmaspäeval jõutreeningu. Mulle isegi nagu meeldi teha trenni koduste vahenditega, mis parajasti kätte satuvad. Samuti peab olema treening lõbus või on trenni tegemine aeg pea mõtetest vabastamiseks. Jooksed ja ei mõtle üldse mitte millelegi - maru keeruline, aga vahetevahel õnnestub.
Igatahes algava nädala plaan on väga värske, Oliver koostas selle just selle aasta Paadiralli dünaamikat arvestades. Samuti on arvesse võtnud minu kiire elutempo ja mitmed hobid, et kogu päeva koormus oleks hästi jagatud.
Mina tegin esmaspäeval jõutreeningu. Mulle isegi nagu meeldi teha trenni koduste vahenditega, mis parajasti kätte satuvad. Samuti peab olema treening lõbus või on trenni tegemine aeg pea mõtetest vabastamiseks. Jooksed ja ei mõtle üldse mitte millelegi - maru keeruline, aga vahetevahel õnnestub.
Igatahes algava nädala plaan on väga värske, Oliver koostas selle just selle aasta Paadiralli dünaamikat arvestades. Samuti on arvesse võtnud minu kiire elutempo ja mitmed hobid, et kogu päeva koormus oleks hästi jagatud.
Treeningplaan:
Esmaspäev: Jõusaal, võib ka kodus
1. Soojendus (kerge jooks) + korralik võimlemine kokku ca. 20 min
2. Lennutamine ette 2x15 (2,5-5 kg)
3. Lennutamine kõrvale 2x15 (2,5-5 kg)
4. Lennutamine taha 2x15 (2,5-5 kg) Keha ette kallutatud, peaagu horisontaalselt
maaga, selg sirge, jalad natuke kõverdatud (noh selline pede asend, kujutada ette)
ja selles asendist kätte lennutamine kõrvalt üles taha.
5. Hantlitega õlgadelt üles 4x15 (10-15 kg)
6. Kõht 4x25 (ise valitud harjutus)
7. Selg, ülakeha tõsted pingilt 4x20
8. Ploki tõmme vastu kõhtu 4x12 (sobiv raskus)
9. Küljed kettaga 3x15+15 (15-20 kg)
10. Triitseps jõumasina peal 4x20 (sobiv raskus) NB! Küünarnukid vastu külgi
liikumatult.
11. Venitused
Teisipäev: Sõudeergomeeter (igal viiendal minutil 1+1min külgede peale) 0:40 PV I
Kolmapäev: Jooks 1:00 PV
Neljapäev: PUHKEPÄEVReede: Sõudeergomeeter (igal viiendal minutil 1+1min külgede peale) 0:40 PV I,
staatika 0:20
1. 2x1 min plank, küünarvartel ja varvastel toenglamangus, keha pulksirge
2. 2x2 min selili, põlved kõverdatud võimalikult keha lähedale, käed kõrval, tõstad
puusad maast üles, toetudes õlgadele ja jalalabadel, et keha oleks põlvedest kuni õlgadeni pulk
3. 2+2x45 s, küljel, toetudes küünarvarrele, tõstad puusad maast lahti, nn.
keskasendisse (keha pulksirge)
Laupäev: Jalgratas 1:45 PV I või jooks 1:00 PV I
Pühapäev: PUHKEPÄEV
Lugu:
 |
| Rahvas, kes sind esimesel tõusul uskumatult palju ergutavad |
Täna räägin meie saavutamata eesmärgist. Oleme juba aastaid üritanud saada auhinda: Kõige kiirem Kaussjärve ületaja. See on üks põnev auhind ja seda võiks veelgi rohkem üles puhuda. Võib-olla isegi anda ka parim kümnes koht - mingi auhind, et ikka esimesel järvel seda pusimist oleks.
Meie start on viimasel viiel aastal olnud põhimõtteliselt veatu. Isegi kui oleme startinud teisest reast, siis selleks hetkeks, kui paadid on vees ja kõik on tõmmanud kümme tõmmet ära, oleme olnud esimestega koos.
Eelmisel aastal oli samamoodi. Läksime vette suure pundi keskel ja ise olime väga mures, aga kui tegime mõned tõmbed ära, siis vaatasime, et kõik alles pusivad paati õigesse suunda.
Aga kõigest sellest on jäänud väheks. Samuti oleme proovinud igasugu postistioone paadis, aga alati on keegi meist esimesel järvel kiiremad olnud. Muidugi päris veri ninast väljas pole ka pingutanud, kuna ei tasu ju esimese järvega paadirallit lõpetada, aga pingutame ikka kõvasti.
Võib olla selle pärast, et tõmbame end esimesel järvel "punasesse" ära ja edasi ongi sõit vaid tahtejõu pealt, on meie jaoks paadiralli ka alati üks päris kõva kannatamine. Igaljuhul soovitan kõigil esimesel järvel endast maksimum anda. Tuleb minna ettevaatlikult vette ja siis kühveldada kuidas torust tuleb, sest kes võidavad esimese järve on tegelikult ikka väga kõva paatkond ja kui saad ikka rahva meeletul kaasaelamisel joosta mäkke üles, siis see on ka ikka pagama hea tunne :)
Meie start on viimasel viiel aastal olnud põhimõtteliselt veatu. Isegi kui oleme startinud teisest reast, siis selleks hetkeks, kui paadid on vees ja kõik on tõmmanud kümme tõmmet ära, oleme olnud esimestega koos.
Eelmisel aastal oli samamoodi. Läksime vette suure pundi keskel ja ise olime väga mures, aga kui tegime mõned tõmbed ära, siis vaatasime, et kõik alles pusivad paati õigesse suunda.
Aga kõigest sellest on jäänud väheks. Samuti oleme proovinud igasugu postistioone paadis, aga alati on keegi meist esimesel järvel kiiremad olnud. Muidugi päris veri ninast väljas pole ka pingutanud, kuna ei tasu ju esimese järvega paadirallit lõpetada, aga pingutame ikka kõvasti.
Võib olla selle pärast, et tõmbame end esimesel järvel "punasesse" ära ja edasi ongi sõit vaid tahtejõu pealt, on meie jaoks paadiralli ka alati üks päris kõva kannatamine. Igaljuhul soovitan kõigil esimesel järvel endast maksimum anda. Tuleb minna ettevaatlikult vette ja siis kühveldada kuidas torust tuleb, sest kes võidavad esimese järve on tegelikult ikka väga kõva paatkond ja kui saad ikka rahva meeletul kaasaelamisel joosta mäkke üles, siis see on ka ikka pagama hea tunne :)
18 päeva aeruplaksuni..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar