Ühistreening Suurjärve kaldal

Täna lõuna ajal läksin rattaga vuram. Sõitsin mööda Rõuge Rattamaratoni rada ja mulle väga meeldis. Hea meelega osaleksin sellel võistlusel ja kellel võimalus on, siis kindlasti soovitan.


Paadiparanduseks vajalikud tarvikud

Pärast üsna väsitavat pea kolmetunnist rattasõitu läksin ja otsisin garaažist välja vana hea Colosseus paadi, millega oleme tulnud Paadiralli võitjaks. Paikasin paadil olnud kaks auku selleks kõige paremini sobiva teibiga, milleks on aurutõkkekile teip. Leiate selle näiteks rautakesko poest. Sobib ka tesa teip, aga ka see profi seeria oma on täitsa OK.

Loomulikult on oluliselt kindlam augule lapp peale liimida, selleks soovitan kasutada Bison rubber liimi, vaieldamatult hetkel kõige parem liim, mis leitav.

Kui paat juba õhku pidas, siis seadsin sammud Eesti sügavaima järve kaldale, kus mind ootasid juba Paadiralli noored huvilised. Huvilisi oli kokku 7. Viis nendest lähevad sel aastal esimest korda Paadirallile. Võib olla oli minu antav info nende jaoks kohati veidi üleliigne, aga nüüd on neil selge aimus, kui põhjalikult on võimalk padiralliks valmistuda. Loodetavasti jätavad mõne põhitõe meelde ja seeläbi on rõõm pärast vaadata, kuidas õigesti sõidetakse.

Peale põhjalikku teooria osa läksime ka järvele. Õppisime kiirelt vette minekut, paadiga jooksmist, sõudmist, omavahelist koostööd, paadis paiknemist jne. Loodan, et huvilised jäid minuga rahule ja see annab neile indu juurde saada pikaajaliseks paadirallitajaks. Minu tervitused teile ja jõudu harjutamiseks. Ning kui teil või teistel on tekkinud küsimusi, siis siia samasse blogi alla saate julgelt kommentaari jätta ja ma vastan neile.
 

Täna oli väga tore päev ja see annab mulle endalegi indu juurde!

Ühistreeningu teooriaosa, tausalt tublid noored Paadirallitajad usinasti kuulamas

Lugu: Õige paadi otsingul. Osa 2

Ostsime endale paadi Colosseus 1+1. Vormilt ja kujult väga hea paat ja ise olime juba väga rahul, aga 1 päev enne paadirallit tuli Rõugesse minu väga hea sõber Erkki, kes küll tänaseks jälgib võistlusi paremast paigast, aga suur paadiralli entusiast oli ta kindlasti. Tema oli soetanud paadi Colosseus 3 ja no see liikus võrreldes meie paadiga ikka imelise kiirusega. Testisime seda järvel ja paadiralli distantsi peale tegi see erinevust juba 2 minutit!, mis on väga müstiline vahe. Seega ei tulnud meil kõne allagi minna starti paadiga, mis on juba enne starti lubamatult aeglane, kuna mõlemad olime füüsiliselt väga heas vormis.

Siis otsisime ja helistasime terve eesti läbi, alates maaletoojast ja lõpetades Türi kaubamajaga. Paari colosseus 2 ja 3 olid igalt poolt otsas. Siis võtsime oma kajakk tüüpi paadi, mis liikus colosseus 3 paadist küll veidi aeglasemalt, aga vahe oli talutav. Järgnes võit. Teiseks jäid kuulsad vennad Saarepuud ja paadiga Colosseus 3! Vahe oli meil enam kui kaussjärve pikkune. Finišis olid küll Saarepuud väga ärevil ja käskisid kohtunikel meie paati mitu korda üle mõtte, et ehk ei vasta see ikka reeglitele, aga kõik oli õige! Seejärel muudeti taas reegleid ja meie ajaloo kõige hinnalisem paat oli jäädavalt keelatud.
 

Colosseus 2+1 - väga hea paat Paadiralliks

Järgmiseks aastaks soetasime endale juba varakult paadi Colosseus 2. Sellel paadil on keskel ka risti üks õhusektor, mis takistab paadil laiali vajumas ja kuna nööridega paati kokku tõmmata ei tohi, siis soovitan kõigile Paadiralli sõpradele seda paati - on hea paat! Tol aastal sõitsime antud paadiga, kuid juba stardis sõitsime mingi roika otsa ja põhi läks tühjaks. Jões sõitsime mingi toki otsa ja kõige suurem sektor läks tühjaks, seega oli meil kummipaadis vaid 33% õhku sees. Kuid nagu ütlesin, on see väga hea paat. Pidime sõitma selliselt, et üks on täitsa ees ja teine käitsa taga, samuti põlved hästi laiali. Kõik muud asendid oleks kummipaadi vajutanud kortsu ja vesi oleks kõik üle ääre sisse tulnud...

Uskuge või mitte, aga me võitsime selle paadiralli! Esikolmik oli 10 meetri sees. Ja miks meil see õnnestus?  Kuna meil oli ülihea füüsiline vorm ja suurepärane paadivalitsemine ning omavaheline koostöö. Too aasta pani lukku kiibitsejate suud ja tegi vägagi selgeks fakti, et paat pole üldse oluline Paadirallis. Paat ei sõida, sõidab mees! 

Siia lõppu toon ühe huvitava edasiarenduse veel. Selle idee andis mulle minu isa ja ta võttis eeskuju, ma arvan, jalgratta kingadest. Nimelt need võimaldavad teha tööd ka jalga üles tõmmates, mitte vaid alla surudes. Seega meie paigaldasime aerude külge kummid, mis kinnitusid paadi tagaserva. Sel ajal kui toome aeru ette, teeme tööd kummi pingutamiseks ja kui aer on vees, siis aitab kumm meil vees aeru lihtsamalt tõmmata.

Idee oli väga vahva ja teoreetiliselt tõhus, aga reaalset võistluskogemust sellega meil pole. Kuna sel aastal olime stardis kõrvuti vendade Tootsidega, keda ka siinkohal tervitan (nooremaga käisin koos kaitseväes ja vanem on Rõuge vallavanem). Mõlemad mehed on väga head Paadirallitajad, aga olid võtnud miskil imelikul kombel starti kaasa vineerist aerud... Kui üldse midagi, siis need peaksid olema kindlasti keelatud! Nimelt nii kui stardipauk käis ja vineerist aer käes välkus oli meie paat pealt poolt sisselõikega purustatud. Kaussjärvest välja tulles keerasime kohe paadi teist pidi, sest olime veendunud, et paadi purunemises oleme ise süüdi ja oleme sõitnud mõne roika otsa ja vaatasime kogu paadipõhja läbi, kuna kiire paik oli mul vesti alla kinnitatud, aga auku ei kuskil. Hiljem kodus peakaamera videolt on näha hetk, kui vineeraer meie paadi purustab, niiet sinna ka meie suurepärane kummidega aerude debüüt ka jäi.

28 päeva aeruplaksuni..