6. juuni 2015

Haanja suusarajad ning CEP sokid

Eile egin treeningplanis väikese vangerduse. Vahetasin ära reede ja laupäeva. Reede õhtul jõudsin Võrumaale ja kuna õhtu oli juba käes, otsustasin rattasõidu asemel jooksma minna. Tegin Haanja suusaradadel koos oma kalli abikaasaga, kellel muide on ka Paadiralli võiduaer aastast 2010 kodus olemas, 45 minutit jooksu ja 30 min staatika harjutusi peale. 

Panin jalga uued CEP sokid. Olin nende suhtes üsna umbusklik, aga joostes tundusid jalad tõesti mõnusalt kerged.   Peaks järgmine kord jooksma minema ühes jalas tavaline ja teises CEP sokk, aga hetkel olen küll arvamusel et ostan ka cep säärised.

Pärast jooksmist tegin staatikat, mis oli hetke vormi arvestades päris raske, aga sain kõik plaanijärgselt tehtud. Mootorratturi asend, mida kaitseväes nimetati ka puhkeasendiks, oli ikka paras katsumus. Staatika ajal tundsin kuidas labajalad hakkavad surisema, aga kui taipasin cep sokid jalast võtta, läks see surisemine üle. CEP sokid on küll mõnusad jooksmiseks aga hiljem staatika harjutusi tehes tasub need jalast võta.

Täna lähen keskpäevast Rõuge Rattamaratoni radadele sõitma, kes on siin piirkonnas ja ratas olemas, siis soovitan teil end homsele rattamaratonile kirja panna, mina olen stardis :) Jah see viimane väide on täitsa õige, aga starti ma ka jään, nimelt teeme otseülekannet rattamaratonist.  Täna kell 17:00 toimub Carlose välja reklaamitud Paadiralli ühistreening Suurjärve kaldal, olge kohal!


Lugu: Õige paadi otsingul. Osa 1
Proloog: Paadirallil kõrge koha saamiseks on kõige kõige olulisem väga hea füüsiline vorm. Teiseks on oskus paadiga sõita ning teha seda ökonoomselt ja kiirelt. Siis tuleb väga oluline komponent - koostöö ja kokku sobimine oma paarilisega. Seejärel tuleb õnn, fänniklubi, ilm, tähtkuju ja veidi tühja maad ning siis tuleb alles õige kummipaat.

Alustame siis selgitusi tagant poolt ette ning alustame sõiduvahendist. Viimasel kolmel aastal on reeglitega keelatud mitmed "huvitavad" paadid. Tegelikult näeb täna stardis väga palju keelatud paate. Näeb eest ja tagant teravaid, 1:3 laius - pikkus suhet rikkuvaid vanu vene kummipaate, samuti näeb ka tugevdatud plastikpõhjaga paate, mille vees ujuvus on suurepärane, aga tegelikkuses pole tegemist enam täispuhutava paadiga. Samuti näeb väga palju seda, et kummipaate tõmmatakse nööridega veidi sobivamaks, et servad ära ei vajuks jne. Ühelt poolt saan ma korraldajatest aru, et võistlus tuleks muuta kõigile võrdsemaks. Samas tuleks võtta selge suund, kas lubada kõik täispuhutavad paadid ja reegleid leevendada, või jälgida reeglitest kinni pidamist ja mitte lubada starti paate, mis pole traditsioonilised pehmed kummipaadid ja kitsamad kui 1:3 küljesuhtega. Meie soovitusel on tänastes reeglites 5 punkti ja lisaks 3 punkti, mis on tehtud meie vastu, kuna ühel aastal osalesime kitsa kummipaadiga.
Lugu: Alguses määras kummipaadi valiku selgelt hind ja odavalt sai kätte vaid kerge ja õhukese kummipaadi. Kergete laste puhul, nagu meie, toimis see väga hästi.
Seejärel soetasime juba veidi suurema kummipaadi kuna mida vähem kummipaat vette vajub, seda kiiremini ta liigub. Suure paadiga tekkis meil probleem, et sooja silma ja suure õhusurve käes see paisus meeletult ja me ei näinud enam üle paadi serva kuhu me üldse sõidame ja kui oli vastutuul, siis liikusime rohkem tagasi kui edasi :)  Tänagi võib näha neid paate, mis on paganama sureks puhutud ja sellega sõidetakse tagumine ots ees.

Pika paadi puhul tuli probleemiks see, et paat vajus keskel läbi, sõitsid nagu suur V täht. Selle vältimiseks proovisime kõiksugu lahendusi. Näiteks panime kummipaadi sisse plastikust plaate, et koormust ühtlaselt jaotada. Veel proovisime erinevaid toru-raam süsteeme jne. Kõigi nende miinuseks tuli asjaolu, et seda on pea võimatu kummipaati nii kinnitada, et see suures võistlusmöllus lahti ei tule.

Seejärel ostsime järgmise paadi, mis on tänagi palju levinud FishHunter 250. 280 mudel on kindlasti parem, kui keegi seda soetama hakkab. Antud paat on väga vastupidav, jäik ja mõnus sõita. Seda on küll veidi ebamugavalt rakse mööda maismaad tassida, aga kui tagumine serv põhja alt teipida, siis saab seda edukalt lohistada enda järgi. Muidu on tegemist väga väga hea paadiga, aga meie sõidustiilile, kus sõitja asub paadi põhjas, mitte serval, on antud paat liialt laia küljesektoriga.
Selle järgnes kajakk tüüpi kummipaadi soetamine, antud paadi võlu peitub tema põhjas, mis on ühtlane eest taha, mitte et teki keeriseid põhja alla. Samasuguse põhjaga on ka täna keelatud tugevdatud plastikraam-põhaga paadid, aga need on siimaani vähemalt starti lubatud. Nimetatud kajakk tüüpi kummipaadiga tulime teisele kohale. Selle vastu esitati ka ajaloo esimene protest, kautsioniga 500 krooni. See näitab, et võistluses on ikka särtsu ja siinkohal tervitangi meie tublisid konkurente ja samuti paadiralli entusiaste perekond Laine-sid. 
Järgmisel aastal oli nimetatud paat keelatud. Ühel aastal pärast seda juhtumit läksime samuti selle paadiga võistlema, aga seda siis juba olude sunnil, kuna paati polnud lihtsalt kuskilt saada.

Jätkub...

28 päeva aeruplaksuni..

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar