Päev enne paadirallit

Nüüd pole enam võimalik oma treenitust mitte kuidagi tõsta, vaid ainult langetada. Seega ei maksa üle pingutada. Naudin suveilma, käin ujumas ja ehk teeme Oliveriga väikese tiiru ka järvel. Täna tuleb üle vaadata varustus, et kõik asjad oleks olemas ja kõik korras. Kui mahti saan, siis sel aastal mõtlen, et pumpan paadi täis viimasel hetkel ja võimalikult kuiva õhuga. Kuna tulemas on ülipalav ilm, siis meie ja kõigile teistele odavatele paatidele on see äärmiselt raske olukord. Seega füüsiline ettevalmistus on veelgi olulisem. Olen mitu nädalat kandud minu liikumist salvestavat käekella, mille Jarkko mulle ettevalmistusperioodiks laenas.

Keskmiselt tegin päevas 11 925 sammu / eesmärk 10 000

Keskmiselt ühes päevas võtsin 49 treppi / eesmärk 20

Puhkeasendi keskmine pulss oli treeningtsükli alguses 56 ja eelmine nädal oli 53. Käesolev nädal on pulss kerkinud 55 peale, väike ärevus ehk ikka sees juba :)

Kell mõõtis ka uneaega ja selle andmetel efektiivset und oli minul keskmisel 4,5h / eesmärk 6h

 

Seega kokkuvõtvalt võin öelda, et siiamaani on treening möödunud edukalt. Meie eesmärgiks on tulla Paadirallil TOP10 hulka, kui paat katki ei lähe. Ja hetkel tundub ettevalmistuse järgi, et eesmärk on täitumas.

Samuti panen võistluse ajaks endale kaamera ja otseülekandeks vajalikud seadmed pähe, niiet meie ja läbi minu silmade ja teiste edenemist võib näha siit: https://youtu.be/NPOiAFIiYHE 

 

Lugu:

Kõik Paadiralliks vajalik info on eelnevates positustes räägitud. Huvilised, tuletage see info endale meelde ja kõikm mis meid laupäeval eest ootab, on ülimalt fun. Eelmises postituses rääkisin publikust ja võin seda veel korrata.. Oluline on see, et tulevad sõbrad-tuttavad ja ergutavad. Isegi vanaisa tuleb mäest alla Ratasjärve kaldale vaatama, kuidas meie Oliveriga, näod juba väga hapud peas, jookseme

Pealtvaatajad Rõuge tänavaid ummistamas

vilksamisi temast mööda. Juba see teadmine, et ta seal raja ääres on, annab palju indu juurde.
Aga lisaks pealvaatajatele annavad suurema toetuse ja perekond ning sugulased, kes on väga abivalmid. Näiteks minu lell, Olev, kes enne Paadirallit ikka ütleb, et tema enam meie tsirkusega kaasa ei lähe, sest meie osalemine on seotud igasugu vigurite ja lisategevuste ning intriigidega. Meie Oliveriga muidugi teame, et tihtilugu on viimasel hetkel vaja nii palju asju teha, et Olev on siis ikkagi üks suurimaid aitajaid. Lisaks enne starti aitamisele, on Olev pealtvaatajatest veidi erineva koha peal, üldjuhul on pump kaasas, kasvõi igaks juhuks. Ta on kui meie tiimi analüütik. Ütleb kes on ees, kuidas nende liikumine tundus ning annab teada, kes on vahetult taga jne. See on väga oluline info, et targalt sõita, sest kui oled ees tõmbamas, siis kõik veri liigub lihastesse ja pähe väga verd ei jätku :)  Eelmisel aastal, kui startisime kolmandast reast ja rahvamassi keskelt, umbes 47 koha pealt, siis teist korda Kaussjärvest välja tulles olime juba top5 ja Olev ütleb "nonäed, polegi vaja trenni teha" :) Tahtsime talle küll midagi lõbusat vastata, aga kops oli nii koos, et midagi peale mühatuse sealt ei tulnud.

Igaljuhul, kui lõpp käes, siis ikka on hea meel, kui isa helistab ja küsib kuidas läks ja hea tulemuse korral vanaemalt kiitva kallistuse saab jne. Nii on meil peaaegu et kohustus hästi esineda.

 

vaid 1 päev aeruplaksuni..

Viimane lihv enne paadirallit

Esmaspäevast alates hakkas paadirallinädal. Nendel, kes seda seni veel teinud ei ole, on nüüd tagumine aeg ettevalmistusi tegema hakata. Meil Oliveriga on kriitilised ettevalmistused tehtud ja liigume mööda regulaarset treeningplaani. Esmaspäeval oli kavas lõigutreening.
Käisin koos MiG-ga Nõmmel jooksmas. Ilm oli super ja enesetundel polnud samuti midagi viga. Esimest korda üle pika aja tundsin, et võib teha intensiivset treeningut ja enesetunne on püsivalt hea. Võib vist väita, et mitmenädalasest treeningust on ka mingit abi olnud. Isegi, kui paadirallil head kohta ei saa, siis mööda külge pole see treening maha jooksnud.
Kui jooksin 2 minutilisi lõike, siis ise kujutasin ette, et nüüd jooksen Kaussjärvest ratasjärve ja siis järgmise lõigu korral jooksen tagasi. Kui võistlus käes siis mõtlen taas vastupidi, et see on nüüd ju sama lihtne kui oli Nõmme metsade vahel jooksmine. Pigem on see mõtlemine minu jaoks oluline, et hoiaksin ühtlasemat tempot ning et ei tõmbaks end koheselt esimesel jooksulõigul kinni.
 

Teisipäev oli puhkepäev.

Kolmapäeval näeb kava ette 35 minutit jooksmist ja jooksu keskel suvalistel hetkedel ühe minutilised kiirendused, 3 korda. Pärast võiks veel peale teha 3x20 kätekõverdused, kõhulihased, triitseps ja seljalihased. Liigutused olgu kiired. Imiteerida võistlusolukorda.

Neljapäeval on kavas jõuharutused - lennutamine ette, kõrvale ja taha. hantlitega õlgadelt üles, kõhule ja seljale, triitseps ning küljed. 3x kõiki harjutusi läbi, igat harutust 15-20 korda, sõltub kuidas ise jõuad.

Reedel on loomulikult puhkepäev, väike kerge liigutamine ikka võib olla kavas.

Laupäeval on tavaliselt juba nii palju tegemist, et kavasse tuleb võtta puhkepäev, tegelikult on mässamist päeval omajagu.

Lugu:

Paadiralli üks tähtsamaid tegureid on suur publikuhuvi. Kogu sellest fiilingust väga suure osa annab publik. Kui poleks publikut, poleks ka võistlust. Rahvas, kes on stardis omasid aitamas, tekitab hea stardisumina. Pealtvaatajad, kes te olete järve kaldal, tehke julgelt häält ja ergutage, elage kaasa! Tänu publikule pingutan vähemalt mina 50% rohkem. Kui ratasjärvest üles joostes muidu jalutaksin, siis tänu rahva kaasaelamisele lihtsalt pean jooksma. Sama on ka järgmiste järvede vahel.
Mõni kord kui enne Valgjärve minekut rahvast vähem, siis korra ikka lipsab mõni samm ka sisse, aga muidu rahvas kohe sunnib pingutama. Seega minu suur suur kummardus publikule. Eraldi kummarduse teen siinkohal ka Kikka Mihklile, kes täna elab meile kaasa kõrgematest sfääridest, aga tema käis tihtilugu meie elamas kaasa ka liin- ja valgjärve ääres. Aga üks lugu sellest on eredalt meeles...
Oli 2009 aasta, kui võitsime esimest korda paadiralli. Siis oli distants tagurpidi, ratasjärvest tulime Kikka sauna juurest välja ning jooksime pikalt üles ja läksime kaussjärve, mille kaldal oli finiš. Meie edumaa Anti ja Asko Saarepuu ees oli mäekõrgune, aga arvestades meie head füüsilist vormi polnud see ka ime. Igaljuhul joostes mäest üles ja teades, et võit on täna meie jooksis Mihkel meiega kahe järve vahelise ala kaasa ja ergutas ning ütles meile, et meie ärgu üldse muretsegu, ta tuleb pärast appi ja aitab meil auhindu koju viia. Kõvaltvaatajale naljakas lause, aga Paadirallil antakse auhinnaks tihtilugu paar kasti jooki, betoonist lillepotte, küttepuid, kast lill jne, et tegelikult kulub tugev abiline igati ära :)

Väga funktsionaalne võiduvest, paadirallil küll kasutu, aga peol tarvilik

Teine oluline osa Paadiralli juures on õhtune pidu. Mäletan kui esimest korda võitsime paadiralli. Siis saime auhinnaks päästevestid, millel seljal uhked kirjad. Päästevest on väga paksu kõhupallooniga, niiet rallitamiseks on see üsna ebamugav, aga niisama pärast peol käia kõlbab küll :) Ja sellise päästevesti hea omadus on, et turvamees ei otsi sind läbi ja vesti sees on päris palju ruumi erienvate silindriliste esemete jaoks. Samas tunnen et paadiralli pidu võiks kohati olla rohkem paadiralli teemaline. Kas odavam pilet teemarõivastuses tulijatele või laval paadiralli teemalisi rekvisiite jne, sest tihtilugu on ka peol noori, kes paadirallist üldse mitte midagi ei tea.

Meil Oliveriga on peod olnud ünsa meeleolukad ja paadirallil hea koha saamine on meile kindlustanud uusi tutvusi ja lõbusat järelpidu.

vaid 3 päeva aeruplaksuni..

Esimene veetreening ja heinaniitmisvõistlus

Ratasjärvel tugevalt trenni tegemas..

Jaanilaupäeval pumpasime võistluspaadi õhku täis ja läksime Oliveriga esimest korda sel aastal veele. Sõitsime nagu ikka, oma kodujärvel - Ratasjärvel. Meil on seal kindel vahemik. Jõe suudme juures on üks tokk ja sealt tokist kuni lendorava raja trossi alla liivranda. Sisuliselt võistlusdistants, aga tagurpidi. Nigela paadi ja nigela vormiga on see lõik umbes 2:40. Hea vormi ja nigela paadiga on see lõik 2:30. Enam vähem paadiga on see lõik 2:20. Väga hea paadiga ja hea vormiga saab sellel lõigul ajaks 2:10-2:15. 2:15 on ka meie norm. Kui me nädal enne võistlust oma paadiga seda aega ei saavuta, siis on midagi valesti tehtud. Nii et igaüks võib nüüd minna Ratasjärvele seda lõiku sõitma. Hetkel on selle toki ots 10 cm vee all ja seega peate otsima. Ei tasu väga kaldalt otsida, aga kui veetase veidi alaneb, siis leiate selle kergelt.
Sel korral tõmbasin mina ees olles ajaks 2:10 ja kui Oliver ees oli, siis me tavaliselt liigume veidi kiiremini. Seda seetõttu, et temal on rohkem jõudu või siis selle pärast, et tagumine töötab sel ajal efektiivsemalt. Igaljuhul tõmbasime ajaks 2:02! See juba midagi müstilist, mida me polegi varem saavutanud. Muidugi rallil sellist aega ei saa. Vastupidavus on meil kordades kehvem kui aastaid tagasi. Aga paat oli ideaalselt täis, kuid võsitluse ajal see kindlasti nii ei ole. Meie treening jäigi pärast seda hiigeltulemust veidi kesiseks. Tulime juba 23 minutiga veest valja. Nagu Oliver ütles: "ega me kauem ei kavatse sel aastal sõita ka ;)"

Heainaniitmisvõistlusel Plaanil, Carlose maadel.

Jaanipäeval, kui Oliver veel treeningtuhinat saavutanud ei olnud, otsustasin mina Carlose kutsel minna Plaanile heinaniitmisvõistlusele.
See otsus sündis küll ainult 50 minutit enne võistluse algust. Kibekiirelt tuli leida vikat ja teha 10m sooja ning sõita Plaanile. Jõudsin täpselt õigeks ajaks.
Igaljuhul paaditreeningu asendamiseks on vikatiga niitmine üks väga sobilik liigutus. Heinaniitmises minul küll väga edukalt ei läinud. Mul õnnestus seal mutimulla hunnikuid täis heinamaal vikat veidi liiga tugevalt maasse kinni lüüa nii, et see läks katki ja edasine oli juba veidi raskendatud.
Viimaseks siiski ei jäänud ja hein sain niidetud. Samas selle sama ürituse raames osalesin ka naela paku sisse löömise võistlusel ja seal saavutasin 3 löögiga esimese koha :)



Jooksmas Pirital. Peas ohtusmütsid, kuna discgolf on lähedal



Eile käisin treeningplaanijärgselt MiG-ga Pirital jooksmas. MiG valmistub triatloniks, aga kuna pidi minema tiimiga, siis pole veel täiesti selge nende osalemine. Igaljuhul treenib ta minuga sama plaani alusel ja kui Oliver on selle plaani teinud, siis see peab ju hea plaan olema :) Reedel tuleb puhkepäev ja kui jõuab, siis laupäeval teen lõigutreeningu. Lõigutreeningut on väga vähe sisse kirjutatud ja tegelikult väga ei igatse ka selle järele, samas eks see Paadiralli ikka paras lõigutreening ole.

Lugu:

Enne paadirallit oleme peaaegu igal aastal käinud kõiki järve sisse ja väljaminekuid üle vaatamas. Igal aastal niidetakse veidi erinevalt, aga üldjuhul on juba info sama. Lühidalt on info järgnev:

Kaussjärve sisseminek on väga pehme ja tasub enne starti vaadata, kui kaugele saab ikka astuda, sest väga kerge on jalaga läbi mätaste vajutada ja siis oled üle põlve mätaste vahel kinni. Samas ei tohi ka paati liialt vara panna vette, sest värskelt lõigatud juurikad ja kännud on väga tearavad ja võivad paadi katki teha. Väljatulek on üsna sama, tasub sõita väga väga kaldasse, pigem oota teiste järgi, aga ära hüppa liiga vara välja. Sama on siis, kui kassjärve läbitakse teistkordselt, siis lihtsalt vastupidiselt.
Ratasjärve sisse minek on väga hea. Isegi on kohati mõistlik hoida vasakule poole, siis saad mõnusalt paadi endast paremale panna ja sisse hüpata. Saab veel tõugata hoogu juurdegi. Väjatulek seevastu on taas väga halb. See on küll läinud aastatega paremaks, aga ikkagi, minge nii kaldasse kui vähegi võimalik, sest kui hüppad meeter liiga vara välja ja oled ülepea kaela pori sees.
Jõkke sisseminek on üsna järsu kaldaga. Seal on oht libiseda. Seega tasub olla väga ettevaatlik, panna paat sisse ja tõugata kaldast hoogu. Samuti tasub seal jälgida, et lükkaksid end edasi pikki kallast, sest tüüpilised risti kaldaga tõukajad suunavad end liikuma vales suunas ja neil läheb õige suuna saamisega tavaliselt üsna kaua aega. Seal oleme meie Oliveriga alati üsna mitmed meetrid edu saanud. Jões ei tasu väga keskteljest kõrvale hoida. Vees on ernevaid roikaid ja taaskord võid kergelt paati vigastada. Jões tasub tulla esimese jalakäijate silla all välja, joosta autosilla alt läbi ja pärast jalakäiajate silda taas paati hüpata, mõne meetri võib seal ka kauem jalgsi liikuda, aga pikalt mitte, sest taas läheb järsult sügavaks ja siis on seal parajalt tegemist et paati saada.
Suurjärvest esimest korda välja tulekul on mõistlik randuda ühele küljele. Seal on üsna hea põhi ja välja tulek on mugav.
Valgjärve sisseminek on mugav. Tasub hoida paremasse serva, sealt saab liivarannalt kenasti sisse minna ja hoogu tõugata. Välja tulemisel tuleb hoida silm peal lagunenud sillale mis jääb paremat kätt. Seal ei tasu väga ennast ja paati vigastada. Samuti võib seal viimase nurga julgelt läbi pilliroo ragistada, saab mõne meetri võitu.
Liinjärve sisseminek on taas kaval, seal ei tohi mitte üks samm vette astuda, sest põhi on mitme meetri sügavusel, sisseminek on ujuva pinnase pealt, seega võib jalg läbi vajuda. Samuti tuleb seal tõugata end õiges suunas liikuma. Samas ei tasu ka mitte väga kõvasti tõugata, kuna pinnas on pehme ja pigem tõukad jala läbi ja jalg jääb kinni. Edasi on mööda jõge kus suuri ohte pole ja tagasi Suurjärvel, mille kallas on mõnusalt liivane.

8 päeva aeruplaksuni..

Rahvatriatlon ja jaanipäevanädal

Musta pori näkku - pärast rattasõitu

Reedel käisin, nagu lubatud, Nõmme rahvatriatlonil. Jalgrattaga mul kõige paremad lood pole, nimelt mu ratas väga hästi ei veere. Välimusel pole rattal viga, jätab hea mulje, aga kui mäest alla metsas käinud marjalised mööda vurisevad, siis tekib väike tunne küll, et miski pole siin õige :)

Igaljuhul peale tööpäeva lõppu tõttasin ratta järgi ja sõitsin soojenduseks Nõmmele kohale. 10 minutit enne starti hakkas vihma kallama kui oavarrest. Kui enne seda oli suure rahvamassi keskel üks väike telk, siis vihma korral mahutas see väike telk kõik võistlejad kenasti enda alla. See annab  aimust, et võistlejaid väga palju polnud - kusagil 50 ringis, ma pakun.
Kuna esimene ala oli külmas vees ujumine, siis mina väga vara starti ei kippunud. Vihm lõppes peagi ja veidi hilinenud stardiga sai põnev võistlus alata. Ujumine oli paras mürgeldamine, palju rahvast väikeses basseinis.

Vahetusalasse jõudsin veel üsna hea emotsiooniga, vahetusalas läks mul sel korral ikka üsna kaua aega ja kui lõpuks rajale sain oli MiG mul kohe kannul. MiG-l oli aga probleeme rattaga ja ta jäi kohe maha, hiljem rääkis et tal läks mitu korda kett maha, niiet ta sai ka võistluse käigus väikest viisi rattamehaanikuks. Rattatee, mis vihmast läbi vettinud pinnasrada polnud just sõbralik. Sain üleni poriseks, pool sõidust sõitsin üks silm kinni, sest valdavalt oli silm lihtsalt pori täis. Kõige suuremat mõnu sõidust ei tundud ja maksimaalne pingutus rattal jäi tegemata, seda näitab ka pulsigraafik.
Kui jalgrattasõidul minust paljud möödusid, siis joostes sain mitmed kohad taas parandatud. Igaljuhul lõppemotsioon oli super ja võin vaid kinnitada vana tõde - parim treening on võistlus!

Pulsigraafik Nõmme rahvatriatlonil. 100m ujumist 12km ratast 3km jooksu.

Laupäev möödus mitte just eriti sportlikus vormis. Pühapäeval sain 10 000 sammu ikka täis, aga spetsiaalset treeningut ei teinud.
Esmaspäeval olin seevastu taas sportlik. Käisin Eesti kõige suurema suhtelise kõrgusega mäel silkamas. Kokku sai metsas ja mõnes lõigus ka võsas ragistatud tunnike. Peale mida tuli minna Varbusele kontsertlile. Treening ja aktiivne puhkus peab käima käsikäes. Hea muusika saatel tantsu lüües ja poole ööni lõkke ümber laule laudes sai mul sel päeval üle 20 000 sammu tehtud.

Jaanilaupäeval läheme Oliveriga paadiga järvele, teeme 30minutit paaditrenni, ega kauem ka võistlusel ei tahaks sõita :P Harjutame koostööd ja paadiga sienemist ja välja tulekut. Eks tõmbame täna ka kontrollaja, meil on kindel vahema Ratasjärves, mis annab meile aimust meie hetkevormist.
 

Lisan siia ka järgnevate päevade treeningplaani:

Kolmapäev: Aktiivne puhkus :) või väike Plaani niitmisvõistlus.

Neljapäev: Jooks 1:00 PV

Reede: Sõudeergomeeter (igal viiendal minutil 1+1min külgede peale) 0:45 PV I,

staatika 0:20

1. 2x1 min plank, küünarvartel ja varvastel toenglamangus, keha pulksirge

2. 2x2 min selili, põlved kõverdatud võimalikult keha lähedale, käed kõrval, tõstad

puusad maast üles, toetudes õlgadele ja jalalabadel, et keha oleks põlvedest kuni õlgadeni pulk

3. 2+2x45 s, küljel, toetudes küünarvarrele, tõstad puusad maast lahti, nn.

keskasendisse (keha pulksirge)

Laupäev:  Jooks 0:30 PV, lõigud 4x2min (puhkus sörk 2 min) EV-SV, jooks 0:15 PV I,

ÜKE 0:15

Pühapäev: PUHKEPÄEV

Curly Stringsi kontserdil drooniga õhukaadreid tegemas 

Lugu:

Jaanipäeva puhul ka vastav lugu. Paadiralli on tihtilugu minu jaoks kui teine jaanipäev. Jaanipäevaks tuleb suguvõsa kokku ja tehakse lõket ja ollakse muhedad, aga kuna tavaliselt sajab vihma, siis väga mõnus suve nautimine see just pole.
Paadiralli seevastu toimub 90% sellisel ajal, kui päike särab ja on suve parim ilm. Paadiralliks tulevad sõbrad Rõugesse kokku ja tegemist on kui tõelise pidupäevaga. Õu on toredaid noori täis, mängime palli, käime ujumas, päevitame, grillime ja naudime üht mõnusat suve nädalavahetust. Paadirallil osalemine on ka meil Oliveriga seetõttu lausa kohustuslik, kui sõbrad tulevad kokku, siis meie peame neile ka ju etenduse ikka andma ja igal aastal oleme seda ka teinud. Kas oleme esikümnes või on paat katki. Mõlemal juhul jätkub meil emotsioone veel mitmeks päevaks ja neid lugusid veel mitmeks aastaks :)

Mina olen arvamusel, et selleks, et paadrialli oleks nauditav, tuleks veeta meeldiv nädalavahetus Rõuges. Paadiralli olgu osa sellest. Tulla kohale enne starti ja pärast koju minna pole pooltki see, mis ta olla võiks.

11 päeva aeruplaksuni.. 

Parim treening on võistlus

Teisipäeval täitsin usinasti treeningplaani. Istusin üksluiselt ergomeetri taga ja sikutasin. Ainus põnev asi selle juures oli, et Eliis helistas ja viimased 5 minutit läksid jutustamisele. Pärast küll tõmbasin mõni minut intensiivselt, aga kui ikka aeg saab ümber, siis on ta ümber ja tuleb ära pessu minna. Kui saaks ergomeetri sõidu ka veidi põnevamaks teha, oleks vahva küll.
Kolmapäeval ehk täna, käisin eeskujulikult tervisejooksul, tegin taas 2 ringi, et tunnike kokku saada. Täna oli jooksmine Sütiste pargis, ei arvanudki, et see nii suur on. Jooksu lõppedes läksin ja registreerinsin ennast Nõmme rahvatriatlonile, see toimub juba sel reedel algusega kell 18:00. Kutsun kõiki teid ka seal osalema, MiG oli juba nõus ning tema sai ka täna juba kirja pandud, Jarkko veel mõtleb. Hommikul püüdsin Oliveri kätte saada, et teda ka kutsuda, aga ta ei võtnud vastu, aga usun et tal on kindlasti mõni osav vabandus varuks, et mitte tulla :P  Igaljuhul tulge kohale ja võtame mõõtu triatlonis !

Lugu:

Täiesti teemaväline pilt :) aga kuidas neid ikkagi 3 on?

Täna kirjutan sellest, kuidas me hakkasime kandma plaskusid rinnal.
Esimesel kahel aastal polnud meil midagi joodavat kaasas. Siis aga tekkis joogi järgi ikkagi vajadus. Enne starti jõime eeskujulikult ja kuna tavaliselt on lõõmav suvepäev, siis vedelikku tuleb tarbida palju.
Alguses võtsime paati spordijoogi pudeli, see aga kippus ära kaduma ja ette jääma. Eriti esimestel järvedel, kui sahmerdamist palju.
Hiljem tekkisid meil jootmispunktid. Tavaliselt oli see pärast ratasjärve ja siis hiljem pärast suurjärve. Korraldajate poolt on joogipunkt valg- ja liinjärve vahel. Hea koht, kuna see on ainus lõik, kus rahvast vähe ja siis korraldajad on sinna punkti teinud. Tublid, mulle meeldib. Aga kuna joostes ei saa normaalselt juua, pead ikka kas kõndima hakkama või veidi sammu muutma. Samuti on joostes ühes käes paat ja teises aer.
Nii tuli meil alguses mõte panna sellised suured joogitopsid pähe, nagu telekast nähtud usas spordipublikul. Seejärel aga katsetasime, et ei peagi gravitatsiooni jälgima, üsna mugav on juua ka kõrrest imedes, saab täiesti piisavalt vedelikku kätte. Siis võitsime kapist mõned plastikpudelisse villitud pruunid joogid ja vahetasime sisu spordijoogi vastu välja. Korgi sisse tegime augu, millest pistsime plastikkõrre läbi. Mõni aasta oleme kasutanud ka elektrikaabli rüüsi ja muid käepäraseid vahendeid. Igaljuhul teibime lapiku omale päästevesti külge ja kõrs ulatub suu kõrvale selliselt, et ilma suurema pingutuseta saab paadiga sõites juua. Kuna antud lahendus end igati õigustas, kanname praeguseks neid juba nagu traditsioonilisi elemente enda küljes, ilma milleta naljalt starti minekut ei ole.

17 päeva aeruplaksuni ..

Treeninplaan - 3 nädal

Tean, et on maru keeruline trenni teha, kui pole selget plaani silme ees. Võite mulle teada anda, kes ja kuidas oma esmaspäeva sisustas.
Mina tegin esmaspäeval jõutreeningu. Mulle isegi nagu meeldi teha trenni koduste vahenditega, mis parajasti kätte satuvad. Samuti peab olema treening lõbus või on trenni tegemine aeg pea mõtetest vabastamiseks. Jooksed  ja ei mõtle üldse mitte millelegi - maru keeruline, aga vahetevahel õnnestub.
Igatahes algava nädala plaan on väga värske, Oliver koostas selle just selle aasta Paadiralli dünaamikat arvestades. Samuti on arvesse võtnud minu kiire elutempo ja mitmed hobid, et kogu päeva koormus oleks hästi jagatud.

Treeningplaan:

Esmaspäev: Jõusaal, võib ka kodus

1. Soojendus (kerge jooks) + korralik võimlemine kokku ca. 20 min

2. Lennutamine ette 2x15 (2,5-5 kg)

3. Lennutamine kõrvale 2x15 (2,5-5 kg)

4. Lennutamine taha 2x15 (2,5-5 kg) Keha ette kallutatud, peaagu horisontaalselt

maaga, selg sirge, jalad natuke kõverdatud (noh selline pede asend, kujutada ette)

ja selles asendist kätte lennutamine kõrvalt üles taha.

5. Hantlitega õlgadelt üles 4x15 (10-15 kg)

6. Kõht 4x25 (ise valitud harjutus)

7. Selg, ülakeha tõsted pingilt 4x20

8. Ploki tõmme vastu kõhtu 4x12 (sobiv raskus)

9. Küljed kettaga 3x15+15 (15-20 kg)

10. Triitseps jõumasina peal 4x20 (sobiv raskus) NB! Küünarnukid vastu külgi

liikumatult.

11. Venitused

Teisipäev: Sõudeergomeeter (igal viiendal minutil 1+1min külgede peale) 0:40 PV I

Kolmapäev: Jooks 1:00 PV

Neljapäev: PUHKEPÄEV
Reede: Sõudeergomeeter (igal viiendal minutil 1+1min külgede peale) 0:40 PV I,

staatika 0:20

1. 2x1 min plank, küünarvartel ja varvastel toenglamangus, keha pulksirge

2. 2x2 min selili, põlved kõverdatud võimalikult keha lähedale, käed kõrval, tõstad

puusad maast üles, toetudes õlgadele ja jalalabadel, et keha oleks põlvedest kuni õlgadeni pulk

3. 2+2x45 s, küljel, toetudes küünarvarrele, tõstad puusad maast lahti, nn.

keskasendisse (keha pulksirge)

Laupäev:  Jalgratas 1:45 PV I või jooks 1:00 PV I

Pühapäev: PUHKEPÄEV

Lugu:

Rahvas, kes sind esimesel tõusul uskumatult palju ergutavad

Täna räägin meie saavutamata eesmärgist. Oleme juba aastaid üritanud saada auhinda: Kõige kiirem Kaussjärve ületaja. See on üks põnev auhind ja seda võiks veelgi rohkem üles puhuda. Võib-olla isegi anda ka parim kümnes koht - mingi auhind, et ikka esimesel järvel seda pusimist oleks.
Meie start on viimasel viiel aastal olnud põhimõtteliselt veatu. Isegi kui oleme startinud teisest reast, siis selleks hetkeks, kui paadid  on vees ja kõik on tõmmanud kümme tõmmet ära, oleme olnud esimestega koos.
Eelmisel aastal oli samamoodi. Läksime vette suure pundi keskel ja ise olime väga mures, aga kui tegime mõned tõmbed ära, siis vaatasime, et kõik alles pusivad paati õigesse suunda.
Aga kõigest sellest on jäänud väheks. Samuti oleme proovinud igasugu postistioone paadis, aga alati on keegi meist esimesel järvel kiiremad olnud. Muidugi päris veri ninast väljas pole ka pingutanud, kuna ei tasu ju esimese järvega paadirallit lõpetada, aga pingutame ikka kõvasti.
Võib olla selle pärast, et tõmbame end esimesel järvel "punasesse" ära ja edasi ongi sõit vaid tahtejõu pealt, on meie jaoks paadiralli ka alati üks päris kõva kannatamine. Igaljuhul soovitan kõigil esimesel järvel endast maksimum anda. Tuleb minna ettevaatlikult vette ja siis kühveldada kuidas torust tuleb, sest kes võidavad esimese järve on tegelikult ikka väga kõva paatkond ja kui saad ikka rahva meeletul kaasaelamisel joosta mäkke üles, siis see on ka ikka pagama hea tunne :)

18 päeva aeruplaksuni..

Tere taas kõik paadirallientusastid

Taas on kätte kätte pühapäev. Kolme nädala pärast pühapäeval meenutate taas ühte väga vinget seiklust oma elus. Mõtlete kindlati, kus oleks saanud veidi paremini läbida ja miks ikka oli vaja Kaussjärve peal nii kõvasti pingutada, et kolme järgneva järve läbimist tuleb meenutada üles laetud videost.

Minu nädal pole just möödunud kõige eeskujulikumalt treeningute mõttes. Esmaspäene jooks ja staatika harjutused said kenasti tehtud. Teisipäevane jõusaal asendus väga liikuva tööpäevaga (10 000 sammu) ja mõningate asjade tassimisega. Kolmapäeval käisin sel korral jooksmas Pae pargis. Polnud seal kunagi käinud ja isegi ei teadnud sellised koha olemasolust. Seda et seal mingi veekogu on, sain teada läbi selle, et üks kord uppus sinna üks mees ja nägin tee ääres palju päästetehnikat ja hiljem uudistest kuulsin, et see ongi pae karjäär.
Tänaseks on sinna ümber tehtud väga meeldiv jooksurada. Kellel soovi pehme multsiga kaetud rajal joosta, siis on see üsna mugav koht. Muidugi multsist tekkiv tolm määrib kõik riided ja erkkollase sisuga jooksutossud on nüüd tuhmkollased, aga muidu on mults mõnus!

Neljapäeval käisin jõusaalis ergomeetrit sikutamas ja kangitrenni tegemas. 2 aastat tagasi tõmbasin iga päev ergomeetrit 40 min soenduseks, nüüd oli 30 minutit ka ikka päris pikk aeg. Tõmban iga 5 minuti järel 2 minutit ühele ja 2 minutit teisele küljele, et treenida veidi paadirallispetsiifiliselt. Ise tunnen, et sellest on hiljem rallil palju abi. Reede oli edukalt puhkepäev ja see pikenes sujuvalt ka nädalavahetusele.
Laupäev ja pühapäev olin filmitööga nii hõivatud, et treening jäi veidi soiku. Keha kindlasti teatavat stabiilset koormust sai ja mingit peesitamist polnud, seega enda peale väga pahane selle pärast pole. Uuel nädalal uue hooga, ootan Oliverilt treeningplaani :)

Vastus küsimusele: Eelmise postituse alla esitati küsimus paadis asetsemise kohta. Meie Oliveriga sõidame ees-taga, kuna selliselt saame lihtsalt poolt vahetada, käsi ei jää valusaks ning kuna meile sobib mitte pidev maksimaalne pingutus (Oliverile kui endisele võrkpallurile sobib tsükliline pingutus) ja kui igal järvel vahetame, kes on ees, kes taga, siis tagumine saab veidi puhata. Kogu selle stiili juures on miinuseks see, et sõudma peab ilusti samas rütmis, tagumine peab pidevalt jälgima ja tegelema paadi sirgelt hoidmisega, sõitjad peavad olema soovitavalt samas kaalus. Paati on sellise stiili juures sirgena hoida oluliselt keerulisem ja paat on ebastabiilsem.

Lugu:

Lubasin rääkida stardieelsest tegevusest. Meie stardi ettevalmistus algab lõunasöögiga. Rõugesse kokku tulnud sõbrad teevad minu kulul alati nalja, et Taavi, kas sa grillvorsti ikka sõid.
Nimelt ühel aastal sai veidi lõuna ajal grillvorstiga liialdatud ja suure pingutuse ajal tulid vorstid taas üles ja juhuslikult jäi see ka video peale, kuidas kalu toitsin. Tegelikult juhtus see mõned aastad varem ka, aga siis oli põhjuseks see, et oli paadiralli ajaks haigestunud ja eelmisel õhtul oli veel palavik 38,6 ja haigena pingutades tuli osa sööki välja.

Aga lähme siit kõrvalepõikelt tagasi tüüpilise paadiralli stardieelse lõuna juurde. Nimelt sööme tavaliselt lõunaks makarone ja salatit või kartulit. Midagi väga rasket ei suuda tavaliselt kuuma suvepäevaga nagunii sisse süüa. Seejärel teeme paadile, vestile ja joogipudelitele kontrolli, et kas kõik olemas. Mõni aasta otsime pudeleid rinna peale nii kaua et tulebki juba starti minna.
Rinna peale kinnitame plastikust topsid koos jäikade kõrtega. Topsid rinnal on kui meie firmamärk. Topsid on selleks, et me ilma käsi aerust lahti laskmata saaksime juua. Jooksu pealt ei lähe jook alla, rapub nii kõvasti ja sõidu peal läheb paat kohe risti kui üks ei tõmba.

Igaljuhul, kui lõuna keres ja vajalikud asjad koos, teeme väikese uinaku. Tavaliselt 30-60 minutit. Siis paneme end riidesse. Riideid ma ütleks, mida vähem seda parem, sest kõik saab märjaks ja on ebamugav. Seejärel võtame vilusse pandud paadi ja seame ta enam vähem võistlusvormi.

Mõnel aastal tegime ka väikese paari kilomeetrise soojendusjooksu, aga juba mõnda aega jookseme paadiga starti ja seegi on juba päris väsitav. Viimastel aastatel on minul ka olnud alati üsna palju mässamist kaameratega, mis võtab oma aja ja tavaliselt tekivad küsimused ikka viimasel minutil.

Starti minnes on juba väike närv sees, pulss on kindlasti tõusnud. Viimane lõik stardini möödub meie jaoks Kaussjärve ületades. Sõidame rahulikult ja vaatame kuidas rahvas juba stardiks valmistub, mul on mulje et me vist jääme alati hiljaks :)  Igaljuhul, üle järve sõit pole meie jaoks tähelepanu saamiseks, vaid teeme seda seetõttu, et see on kõige lühem tee meie kodust starti ja meil on vaja paati jahutada. Püüame paati võimalikul kaua veega kokkupuutes hoida, et mitte lasta paadil liialt paisuda.
Ühel aastal, kui võitsime, oli niivõrd kuum suvepäev, et olime starti kaasa võtnud sügavkülmas hoitud käterätid. Kui formelis on enne starti rehvide ümber soojakotid, siis Taavi ja Oliver Lüütsepp'a paadi peal olid enne starti külmad käterätid - nii kuulutas kommentaator rahvale, kui meie Suurjärvelt finišisse vaid mõned sekundid enne järgmiseid paatkondi jõudsime. Seega väga oluline stardieelne tegevus on seega paadi eest hoolitsemine, selle viimasel hetkel õigesse rõhku pumpamine, pidev jahutamine jne.

Enne starti käime vaatame alati üle ka kalda, et kus kohast vette lähme, kaardistame pehmemad kohad, vaatame üle roikad jne. Samuti hindame kes on meie kõrval stardis, kes võiks valida meiega sama koha, et keda me peame stardis jälgima silmanurgast, et nad oma aerudega meie paati ära ei lõhu jne.

Enne starti teeme ka mõned venitused, võtame sõõmu juua, haarame paadi ühte ja aerud teise kätte, mina panen ka kaamera salvestama ja siis vahetult enne starti on meie tradistioon juba 13 aastat...aeruplaks - ning võrratu seiklus võibki taas alata!

20 päeva aeruplaksuni..